Väikegraafika on väga inimlähedane kunstižanr eriti siis, kui kujutatud motiividki pärinevad lähedasest ümbrusest. Tartu oli meelisobjekt, mis Viidalepa graafikas ilmutas end üpris sageli — vahel rangejooneliselt, kuid enamjaolt tundlikult maalilisena. Vaadete arhitektuurseid plaane markeerib graafiline joon, kuid heletumeduse pinnad ning akvatinta valgustähnid loovad ümbruse sumedat õhustikku ja looduslikku tausta. Erilaadse õrnusega on visandatud mitmed jõevaated.

Graafika olulisi pärusmaid on eksliibrisekunst. Viidalepa pärandisse kuulub umbes sadakond selle ala väikest teost. Enamasti on need loodud pildilise komponeeringuga. Koondavalt mahuka tööna valmisid aastatel 1997 – 2002 neli Tartu vaadetega eksliibriste mappi, mis moodustavad tervikliku sarja ja sisaldavad ilmselt ka tema miniatuursema graafika kõige peenema koega töid.

Esinemistest rahvusvahelistel minigraafika näitustel ei ole hõlmavat ülevaadet. Eripreemia pälvis ta Vilniuse eksliibrisekonkursil 1991.aastal. Osa näitusi eeldas kindlat temaatilist lähenemist ja me ei saa enam pärida, kuhu oli kõige huvitavam graafikat luua, milliste näituste ideed inspireerisid kõige rohkem. Paljutki tööde loomisprotsessist jääb paratamatult teadmata ja varjatuks.

Minigraafika oli võimeline “lendama” näitustele teisel pool maakera (Viidalepa töid on eksponeeritud isegi Alaskas), kuid alustades suuremate hoogsate kompositsioonide loomist, tõusis ta otsekui ise lendu. Uue sajandi alguses avardas ta äkki oma graafika haaret. Maalilised ja kontrastsed kujundid asetuvad kaugusesse, ruumi, muutuvad sümboliteks. Heletumeduse vormides võib aimata looduse visioone, jõgede helendusi, tuule ja õhu hoovusi. Fantaasiarikkad vaatajad avastavad neis müstilist maailmakäsitlust ja erilist salapära - kujutlusi rahvapärimustest on ajendanud uuema graafika isiknäituste nimi “Tulihänd”. Folkloorseid motiive leiab samuti piltide sarjast “Loomislaul”.

— Mare Ruus